SISUKORD

Programmi eesmärk 2

Lähedase osatähtsus 2

Mõtlemiseks 1 – Piirangute ülevaade. 4

Haiguse poolt põhjustatud sümptomid 5

Sümptomite tagajärg 5

Mõtlemiseks 2 – Meniere`i haiguse sümptomite mõju patsiendi elule 5

Mõtlemiseks 3 – Sümptomite mõju lähedastele 6

Tegevust piiravate tegurite ülevaade 6

Millised tegevused on piiratud 6

Mõtlemiseks 4 – Mis on sinu arvamus tegevusi takistavate tegurite mõjust? 6

Osalemist takistavate tegurite ülevaade 7

Millistest tegevustest osavõtmine on piiratud? 7

Positiivne suhtumine 8

Millist kasu on positiivsest suhtumisest? 8

Mõtlemiseks 6 – Millised positiivsed suhtumised on olulised? 9

Positiivse suhtumise valik – missugused neist on sinule tähtsad? 10

Tegevusplaani valik 11

Mida tähendab tegevusplaan? 11

Mõtlemiseks 7 – Kuidas sa tegutsed? 15

7. Mida me võime õppida haigetelt? 16

llmari Pyykkö, Dafydd Stephens, Erna Kentala, Hilla Levo, Jyrki Rasku, Urho Roivanen

23. mai 2013.



Heinar Kudevita

     Meniere`i haigusest ja selle sümptomitest oleme rääkinud palju ja tõenäoliselt teab igaüks, kes avaldatud artikleid on lugenud, mida see endast kujutab. Sellel, kes seda kogenud ei ole, on raske mõista menieeriku üleelamisi ja kannatusi. Raskekujuline pearinglus muudab inimese praktiliselt tegutsemisvõimetuks ja aheldab ta voodisse mitmeks tunniks. Peale haigushoo taandumist valdab inimest väsimustunne, mis võib kesta veel järgmisel päevalgi. Kuid see on medali üks külg. Haigushood tulevad ja lähevad ning nende vahe võib olla väga erinev. Paremal juhul mitu kuud, halvemal juhul võib see aga korduda juba samal päeval. Meniere`i haiguse teised sümptomid, tinnitus ja kuulmislangus ei ole kõrvalisele inimesele tajutavad, kuid seda enam mõjutavad põdejat. Pidev tinnitus muudab inimese ärritunuks, tema keskendumisvõime langeb tunduvalt, ta ei suuda uinuda. Kuulmislangus, mis Meniere`i haiguse puhul lõpeb tavaliselt kuuldeaparaadi vajadusega, takistan menieeriku normaalset suhtlemist, sest ta ei saa aru kõnest ega oska kindlaks teha heli asukohta. Kõik see avaldab mõju menieeriku olemusele ja meeleolule. Ta võib olla pidevalt rusutud meeleolus, ärritub kergemini, kui tavainimene, temaga on raskem suhelda, sest ta tõmbub iseendasse ning tema tutvusringkond väheneb paratamatult. Meniere`i haigus toob hilisemas staadiumis kaasa pidevad tasakaaluprobleemid, mille tõttu menieerik ei ole alati suuteline väljapool koduseinu liikuma. Teatud tingimustes (lagedad väljakud, tihe tänavaliiklus, kirev ümbruskond) tekib inimesel pearinglus, mis ei sarnane küll haigushooga, kuid halvemal juhul võib esile kutsuda ka tõelise haigushoo. Seetõttu väldib põdeja selliseid situatsioone, mis muudab tema elu tunduvalt keerulisemaks. Inimene, kes teda abistab, peab saama aru haige inimese vajadusest. Selleks peab ta olema üldjoones tuttav Meniere`i haigusega ja teadma, mida ette võtta kriitilises olukorras. See ei nõua erilisi meditsiinilisi teadmisi, sest meditsiiniga ei ole Meniere`i haiguse puhul eriti midagi peale hakata. Abistaja peab teadma, kuidas näeb välja haigushoog, mida selle puhul teha ja kuidas haigega käituda. Midagi keerulist selles ei ole. Kuid abistajal peab jätkuma kannatlikkust ja arusaamist. Nagu öeldud, võib haigus muuta inimese kergelt ärrituvaks. Seda tuleb arvestada, et nii mõnigi kord võib olla nii abistaja, kui ka abistatava kannatus viimase piiri peal. Sellisel juhul tuleb püüda jääda rahulikuks. Ei ole just lihtne, kuid on teostatav. Uskuge – haige inimene ei tahtnud kedagi solvata, lihtsalt tema kannatused on niivõrd suured. Samas peaks ka haige ise püüdma sundida ennast käituma rahulikult. Tema haiguses ei ole ju süüdi teised inimesed, kõige vähem see, kes teda abistada püüab.

       Soome Meniere-liidu ettevõtmisel on valminud käesolev kogemusrühma nõustamisprogramm, mille koostasid oma ala asjatundjad eesotsas professorite Ilmari Pyykkö ja nüüdseks juba meie hulgast lahkunud Dafydd Stephensi, dotsentide Erna Kentala ja Hilla Levo, doktorandi Jyrki Rasku ja Soome Meniere-liidu esindaja Uhro Roivaneniga. Sellega peaks tutvuma igaüks, kellel on tegemist Meniere`i haigust põdeva inimesega, olgu see siis tema pereliige, sõber või ka töökaaslane.

1 Programmi eesmärk

Lähedase osatähtsus

    Sageli on kõrvalseisjal raske mõista kõiki patsiendi elu piiravaid tegureid. Lähedaste toetus ja usaldus, mida nad üles näitavad, on Meniere’i haigust põdeva inimese jaoks eriti oluline. Tihti on selleks abikaasa, aga võib olla ka laps, lähedane sõber, õde/vend või eestkostja. Uuringud on näidanud, et patsiendi toetamine ja abistamine haigusest tingitud piirangutest ülesaamisel on patsiendi jaoks väga olulise tähendusega. Sellepärast on patsiendi lähedane võtmerollis, sest isegi, kui inimene abi ei vaja, teab ta, et tal on, kelle peale vajadusel loota.

      Haigusest tingitud probleemid võivad lähedastele märkamatuks jääda muude olukorda halvendavate tegurite tõttu. Haigust põdev inimene võib mõnes olukorras suuta vältida peapööritust, kuid selle asemel kannatab väsimuse ja kurnatuse käes. Tema tegevus võib kõrvalseisjatele näida enesekesksusena, mille puhul patsient ei arvesta kaasinimestega, kuigi tegelikult ei ole see nii. Rangeid liikumis- ja dieedinõudeid rakendades võib haigusest tingitud piiranguid mõnevõrra vähendada, kuid selle eest tuleb maksta lõivu teisel teel.

      On uuritud, kuidas kogevad patsiendi lähedased haigusest tulenevaid piiranguid. Tulemused näitasid, et suurem osa lähedasi saavad küll aru sellest, mida patsient peab üle elama, kuid kogevad seda piirangutena nende oma elule ja tegevusele. Patsiendi elu piiravaid tegureid võidakse seetõttu ignoreerida, sest patsiendi sümptomid piiravad ka abistaja enda elu, mille tulemusena tema sotsiaalne läbikäimine kannatab. See võib lõpuks põhjustada probleeme patsiendi ja lähedase suhetes. See kõik ei mõjuta mitte ainult patsienti ja lähedasi, vaid tihti ka mõlema tutvusringkonna suhtumist. Seetõttu on väga oluline, et patsiendi lähedane saaks aru patsiendi esmastest vajadustest ja aitaks tal toime tulla. Sellega muutub ka abistaja enda elu lihtsamaks.

       Lähedase ja haige inimese omavaheline suhtlus on keeruline. MeniTuki programmi eesmärk on aidata patsienti ja lähedasi, pakkudes lahendusi ning aidates mõista ja parandada nendevahelist suhtlust. Patsiendi jaoks omakorda on oluline õppida leidma lahendusi keerulistele ja väljakutseid esitavatele olukordadele ja vältida seeläbi lähedasel eneseohverduse tunde tekkimist. Eriti oluline on hoiduda nn. õpitud abituse tekkimisest, millega veeretatakse lähedase kaela ka sellised toimingud, millega veidi pingutades suudetakse ise hakkama saada. Programmi eesmärk on aidata lähedastel toime tulla ja jätkata oma tavaelu ilma süütundeta, et ta on abivajaja hooletusse jätnud. Programmi abil saab probleemi kindlaks teha ning probleemikohastele küsimustele vastates pakub programm abi otsuse langetamisel.

       Meniere'i haigust põdeva inimese elus esineb sageli probleeme, mille ületamisest nad ei julge isegi unistada. Lähedaste kohus on toetada ja julgustada patsienti. Kui teile tundub, et Meniere`i haiguse poolt tekitatud sümptomid, mida patsient peab taluma, on põhjuseks, miks veedate patsiendiga aega, innustate teda või peate oma elu piirama, olete asjast valesti aru saanud. On tõsi, et haigusest tingitud tasakaaluhäired piiravad oluliselt ja täielikult patsiendi tegutsemisvõimet, kuid see kestab ainult mõned tunnid. Haigushoogude vahel võib ta elada täiesti normaalset elu.

      Põhjuseks on haigusest tervikuna tingitud piirangud ja patsiendi suutmatus või julguse puudumine sooritada teatud tegevusi. Ta on sageli füüsiliselt võimeline nende tegevustega hakkama saama, kuid olles teadlik oma haigusest, lihtsalt ei julge ta neid teha, sest teab, et tagajärjeks võib olla haigushoog. Sellisel juhul vajab ta abistavat suunamist ja julgustamist. Mitte alati ei teki haigushoog füüsilise tegevuse tulemusena, vaid selleks on stress, mis neid esile kutsub. Olete õige inimene seda abi ja tuge pakkuma.

     Lähedane arvab tavaliselt, et patsiendile tekitavad probleeme haigusnähtused, temale endale on aga probleemideks piirangud, mis patsiendi haigus tema jaoks kaasa toob. See järeldus ei ole õige. Allolev tabel näitab, kuidas lähedane tajub enda ja patsiendi piiranguid.